Probiootikumide ja prebiootikumide kasulikkus

Probiootikum tuleneb ladinakeelsest sõnast Pro bios – elu poolt. Meie kehad koosnevad miljarditest headest ja halbadest bakteritest, kokku on neid üle 500 erineva liigi. Nende bakterite tasakaalu Sinu seedesüsteemis võivad kergesti rikkuda igapäevased asjad nagu valed toitumisharjumused, ravimite tarbimine (eriti antibiootikumid), stress, kõrge veresuhkur, vananemine ning reisimine. Tagajärgedeks võivad olla seedehäired, kõhugaasid, kõrvetised, toidutalumatused, allergiad, ärritunud soole sündroom, ekseem, akne ja muud nahaprobleemid.

Probiootikumid ja prebiootikumid on tervisliku seedesüsteemi olulised osad, hoides kahjulike bakterite kasvu kontrolli all. Probiootikumid on elusorganismid, nii-öelda ´head bakterid´, mis elavad Sinu seedesüsteemis. Need ei asenda oma mikrofloorat, vaid pigem soodustavad normaalse keskkonna taastamist. Prebiootikumid aga on süsivesikud, mida Sinu keha ei suuda seedida, olles vajalikuks toiduallikaks neile headele bakteritele ning aidates neil kasvada. Need kaks toimivad kõige paremini koostöös, seetõttu on need osades toidulisandites kombineeritud paremaks toimimiseks. 

Kus leidub pro- ja prebiootikume ning kuidas need Sinu seedesüsteemi abistavad?

Igapäevaselt on probiootikume lihtne leida näiteks hapendatud toiduainetest – keefir, jogurt, hapukapsas, hapukurk. Teatud juhtudel võib aga Sinu seedesüsteem vajada rohkemat- näiteks peale antibiootikumi kuuri, mis takistab kehas kõigi bakterite tegevust, nii heade kui ka halbade. Probiootikumid jagunevad enamasti kaheks liigiks- Lactobacillus, mida leidub jogurtis ja teistes hapendatud toodetes, Bifidobacterium, mida leidub piimatoodetes aga ka kolmandaks liigiks Saccharomyces boulardii, mis on probiootikumides leiduv seen.

Prebiootikume leidub paljudes puuviljades, köögiviljades ja täisteratoodetes nagu näiteks õunades, sparglis, spinatis, banaanides, kirssides, sibulas, odras, linaseemnetes, kaerahelvestes ja tomatis. Toidukaupade seast prebiootikume otsides leiad need üldiselt teiste nimetustega märgitult – inuliin, siguri kiud, oligofruktoos, fruktooligosahhariidid ning ka näiteks galaktooligosahhariidid.

Millistes valdkondades pro- ja prebiootikumid aitavad?

• Aitab kaasa kaltsiumi imendumisele
• Muutes toidu mõju veresuhkru tasemele (glükeemiline indeks)
• Seedimise kiirendamisel, et vähendada kõhukinnisust
• Hoiavad seedesüsteemi sisemuse rakke tervena
• Tugevdavad immuunfunktsiooni
• Kõhulahtisuse leevendamisel
• Leevendavad allergilisi reaktsioone
• Leevendavad piimasuhkru talumatust
• Bakteriaalse vaginoosi ravis
• Aitavad vitamiinidel ja mineraalidel paremini imenduda
• Vähendavad viirushaigustesse nakatumise võimalust

Ettevaatusabinõud ja võimalikud kõrvaltoimed

Nagu igal teisel ravimil või toidulisandil on ka probiootikumidel ja prebiootikumidel mitmeid võimalikke kõrvaltoimeid ning ettevaatusabinõusid, mida võiksid kindlasti järgida. Enamikele inimestele on need tooted ohutud ning isegi soovituslikud kuuridena oma toitumisse lisada. Ettevaatlikud peaksid olema nõrgenenud immuunsüsteemiga inimesed. Mõningatel juhtudel võivad pro- ja prebiootikumid tekitada kõhulahtisust, gaase ning puhitustunnet paaril esimesel päeval alates tarbimise algusest. Seetõttu oleks mõistlik pidada enne nende tarbimist nõu arstiga või alustada kasutamist väikestest kogustest. Lisaks võiksid pidada nõu apteekriga, et leida just enda vajadustele sobiv bakteriliigi tüvi.

Pro- ja prebiootikume on soovituslik tarbida kuurina – ravi eesmärgil keskmiselt paar nädalat, profülaktika puhul keskmiselt üks kuu.

Tutvu kõigi Dr. Ohhira pro- ja prebiootiliste toodetega ning leia endale sobiv siit: https://ismile.ee/product-brands/dr-ohhira/