Kirjeldus

Hammaste valgendusvaht

Hammaste valgendusvaht “Daily White Fusion” on puhastav ja valgendav fluoriidiga mikrovaht, mis ei kahjusta hambavaapa ega tekita valulikkust kuna ei sisalda peroksiidi. Kasutatakse igapäevasel hambapesul hommikuti ja õhtuti tavapärase hambapasta asemel. Hammaste valgendamine toimub juba mõnepäevase kasutamise järel. Eriti soovitatav hambapesutoode just hambavalgendusprotseduuri järgselt. Parim asendus hambapastale, looduslikum ning tervisele kasulikum.

Paljud hambapastad ka valgendavad hambaid, kuid seda söövitavate kemikaalide toel, vaht on ohutum sinu suuhügieenile. Meil müüdavad hammaste valgendus vahud on kõik ilma peroksiidita, mis on seadusega ette nähtud nõue Euroopa Liidus.

Beaming White poolt toodetud hammaste valgendusvaht “Daily White Fusion” on maailmas laialdaselt tuntud ning omab kõrge turvalisuse sertifikaate. Toode ei sisalda vesinikperoksiidi ning on täiesti ohutu. Enamik hambapastadest sisaldavad kõrges koguses fluoriidi. Kindlasti enamik, mis lubavad hambaid valgendada väga kiiresti. Kahjuks kõrge fluoriidi sisaldus võib hammastele pikemas perspektiivis olla väga kahjulik.

Ideaalne kombinatsioon hammaste valgena hoidmiseks oleks alustuseks läbi teha valgenduskuur meie poolt müüdava hammaste valgenduskomplekt Beaming White-ga ning tulemuse hoidmiseks soetada Daily White Fusion hammaste valgendusvaht.

“Daily White Fusion” hammaste valgendusvaht sobib kasutamiseks ka hambapasta asemel. Puhastab õrnalt Teie hambad, eemaldab hammastelt plekid ning värskendab hingeõhku. Hammaste valgendamine Beaming White käib ideaalselt kokku nende vahuga.

Hammaste valgendusvaht ei ole keeruline toode. Seda kasutatakse täpselt samamoodi nagu hambapastat ning harjatakse hambaid. Kindlasti lugege üle meie blogi postitus selle kohta, kuidas hambaid pesta nii, et nad oleksid puhtad ja terved.

Huvitavaid fakte hambapasta kohta ajaloost!

Varaseimad viited hambapastale pärinevad 4. sajandi Egiptusest, mis kirjeldavad mikstuure iirise õitest. Kreeklased ja roomlased arendasid hambapasta koostist, lisades sellele luu ja teokarpide peenikest puru. Pärsia muusik, keemik, botaanik ja geograaf Ziryab olevat leiutanud 9. sajandil tetud tüüpi hambapasta, mille täpsemad koostisosad on teadmata, kuid on kirjeldatud, et see täitis oma funktsiooni ja maitses hästi. Pole teada, kas neid varajasi hambapastasid hõõruti hammastele sõrmedega või siis riidetüki või algeliste hambaharjadega, näiteks puuoksa kasutades.

18. sajandist pärinev hambapasta retsept sisaldab söestatud leiba ja kaneeli. Aastaks 1900 oli leiutatud hambapasta, mis koosnes hüdrogeenitud peroksiidist ja söögisoodast ning seda soovitati kasutada koos hambaharjaga. Sellised esmased, uuema aja hambapastasid hakati turustama 19. sajandil, kuid need ei saanutanud populaarsust enne I maaimasõda. Aastal 1982 valmistas doctor Washington Sheffield hambapastale tuubi. Idee sai leiutaja oma pojalt, kes oli Pariisi reisil näinud värvituube, mida kuntsnikud kasutasid. Aastal 1896 hakkas Colgate & Co New Yorkis hambapastasid samamoodi tuubides tootma.

Fluoriid lisati esimest korda hambapastale 1914. aastal. 1930ndatel suhtus Ameerika Hambaarstide Liit sellesse kriitiliselt, kuid 1950ndatel fluoriidi sisaldavad pastad aksepteeriti. Esimene fluoriidiga hambapasta tuli müüki 1955 ja see kandis nime Crest. Aastal 1960 kinnitas Ameerika Hambaarstide Liit, et Crest aitab välitda hammaste lagunemist. Fluoriidi sisaldus hambapastades varieerub sõltuvalt riigist, oleneb kehtestatud piirangutest ja soovitutest. Näiteks paljudes Aafrika riikides on fluoriidi sisaldus hambapastades kordi kõrgem kui Ameerika Ühendriikides kasutatavates pastades.

Juunis aastal 2007 soovitas USA Toidu- ja Ravimiamet ning mitmed Panamas, Austraalias ja Puerto Ricos organisatsioonid tarbijatel vältida teatud brändide hambapastasid, mis on toodetud Hiinas ning sisaldavad mürgist ainet dietüleenglükooli (DEG). Seda kemikaali kasutatakse külmumisvastastes ainetes lahustina ning see võib põhjustada maksa- ja neerukahjustusi või olla koguni surmav.

Fluoriidi erinevad vormid on hambapastade enim kasutatud koostisosas, mille eesmärk on vältitda hambaaukude teket. Kuigi flouriidi leidub ka väikeses koguses taimedes, loomades ja veekogudes ning see omab luid ja hambaid moodustavad toimet, ei peeta seda elutähtsaks komponendiks.