vitamiinid

Kuidas jääda negatiivseks ja olla siiski positiivne?

Ellujäämisõpetus keset pandeemiat ehk kuidas jääda negatiivseks, olles siiski positiivne ?

Just see on küsimus, millele me kõik täna, pandeemia keskel olles, vastust otsime. Tegelikult ei ole siin keerulist midagi, tuleb osata lihtsalt oma keha ja vaimu eest tähelepanelikumalt hoolt kanda! Kui oled õnnelik, toitud tervislikult, liigud ja puhkad piisavalt, teeb ka sinu immuunsüsteem sinuga koostööd!

 

Hoidu stressist

Kerge öelda, raske teha? Loomulikult on ajad ärevad ja stress homse ees lausa paratamatu, kuid siin tuleks juba mõelda veidikene laiemalt ehk mis muretsemine meile annab? Vastus- mitte midagi! Seega, pigem suuna see energia käesolevasse hetke ja proovi selles näha head. Homse pärast muretsemine ei tee muud kui ainult muudab sind vastuvõtlikumaks kõiksugu viirustele. Teadlased on teinud kindlaks, et kõrge stressihormooni kortisooli tase kehas viib keha säästurežiimile ja esimene asi, mille pealt siin kokku hoitakse on- immuunsüsteem.

 

Tangi vaid parimat kütust!

…ehk teisisõnu vali sel keerulisel ja pimedal perioodil oma toidulauale vaid kõige kvaliteetsemat- anna oma kehale vaid seda toitu, mis on täisväärtuslik, toitaineterikas ja mitmekesine.

Õnnelikud on need, kes on suvel kogunud oma kappi kõiksugu marju, toormahlu, puu- ja köögivilju, milles sisalduvaid vitamiine meile nüüd pimedal ajal meile hädasti vaja on. Kindlasti võiks sinu laual olla palju (väherasvast!) sooja toitu- kala, liha, aurutatud juur- ja köögivilju, seemned, pähklid, taimeõlid. Tiibeti meditsiini järgi on talvel hea tarbida ka sooja andvaid toite, millele lisada näiteks – vürtse, pipraid, kaneeli ja ingverit.

Kuid ometi ei saa me kõiki vajalikke vitamiine ja mineraalained siiski toidust kätte. Sügis- talvisel hooajal vaja oma organismi turgutada kindlasti ka täiendavate preparaatidega.

 

 

C vitamiin

… ehk askorbiinhape on praegusel hooajal number üks vitamiin. Tegemist on antioksüdant, mis aitab ennetada vabade radikaalide tekitatavaid rakukahjustusi ja tugevdab immuunsüsteemi. Arvatakse, et inimesed, kes söövad rohkem C vitamiini, põevad külmetushaigusi lühemalt ja kergemalt.

 

D vitamiin

See purki püütud päikesevitamiin on meie tervise tugevdamiseks väga vajalik. On arusaadav, et meie kolme suvekuu jooksul vajalikku D vitamiini doosi raske saada. Seepärast on päikesevitamiin D, mis parandab immuunsüsteemi võimet võidelda infektsioonide vastu, kindlasti üks neist, mida tasuks talveperioodil lisaks tarbida.

 

Probiootikumid

Kas sa teadsid seda, et 70-80% sinu immuunsusest asub soolestikus? Soolestik on immuunsüsteemi esimene kaitseliin, mida tuleb hoolikalt toetada. Kui sina oled üks neist, kes on sageli haige, siis võib abi olla hoopis- probiootikumidest. Mis need on? Probiootikumid on seedetraktis leiduvad kasulikud bakterid, kellel on elutähtis roll seedetegevuses ja immuunsüsteemi töös. Nad toodavad meie organismis looduslikke antibiootikume ehk bakteriotsiine ning aitavad nii tugevdada meie vastupanuvõimet haigustele ja viirustele.

 

probiootikumid

Looduslik antibiootikum – küüslauk

Kodukööki võiks varuda ka kõikide vanaemade lemmikut- maailmakuulsat bakteritapjat – küüslauku. Kindlaks on tehtud, et selle “haisva roosi”, nagu kreeklased seda nimetasid, aurud on võimelised tapma mikroobe ja viirusi ka 20 cm raadiuses.

 

Uni – see on oluline!

Praegusel kiirel ja stressirohkel ajal lükkavad paljud magamaminekut edasi, või vastupidi, ei suudagi lõpuks voodisse jõudes uinuda, sest pea on ikka päeva toimetusi ja ideid täis ning magamaminek tundub ajaraiskamisena.

Tegelikkuses tuleb osata aega maha võtta, sest unetundide arvelt ei peaks kindlasti päeva toimetusteks aega juurde leidma. Miks? Täiskasvanu peab igal öösel magama 7–9 tundi, sest vähene uni on üks suurimaid imuunsüsteemi ja vaimse tervise nõrgendajaid. Uuringutest on selgunud, et paljudesse külmetushaigustesse nakatuvad kergemini just need, kes magavad öösel vähem kui 7 tundi.

 

uni on oluline

 

Liigu ja liiguta

Selleks, et uni tuleks hea ja vaim oleks värske ning immuunsüsteem tugev, on vaja end ka piisavalt liigutada. Kui käid trennis, oled endale juba suure teene teinud, kuid kui rühmatrennid või jõusaal ei ole sinu teema, siis iga õhtuse jalutuskäigu võiksid enda õhtusse küll planeerida.

Värskes õhus jalutamine, töö- ja olme muredest hetkeks eemaldumine loob sulle mõnusa keskkonna, kus end välja puhata ja uue energiaga laadida.

Eriti motiveeriv jalutuskaaslane on mõni inspireeriv podcast– nii saad ühendada meeldiva kasulikuga!

 

Tee end õnnelikuks!

Pidev õhtu akna taga ei tee kellegi tuju just ülearu heaks. Kuid ometi, on heas tujus olemine meile lausa hädavajalik – õnnehormooni serotoniini taseme langedes on meil, lisaks oht haigestuda külmetushaigustesse, ka võimalus langeda ka depressiooni ja ärevuse küüsi. Siinkohal lasub sul lausa kohustus end õnnelikuks teha. Kui aega napib kohtumiseks, siis alusta kasvõi telefonikõnest heale sõbrale, mis laeb sind positiivse energiaga, joogamatil venitamisest või miks mitte premeerida end hoopis mõne uue parfüümi, kehakreemi või aroomiõliga, mida igal õhtul või hommikul rõõmuga peale kannad ja mille eest tänab sind nii keha kui ka vaim.

Kuidas end kaitsta?

 

  • Pese käsi. Käsi tuleks pesta sooja voolava vee ja seebiga, vajadusel kasutada käte desinfitseerimisvahendit
  • Väldi kontakti. Väldi kontakti inimestega, kes köhivad või aevastavad. Kui seisad haigusnähtudega inimesele liiga lähedal, võid ka ise haigestuda.
  • Väldi silmade, nina ja suu katsumist. Kui puudutad oma silmi, nina või suud mustade kätega, siis on võimalus, et viirus kandub ka sinule edasi.
  • Järgi hingamisteede hügieeni. Kui aevastad või köhid, siis kata oma suu ja nina ühekordse salvrätiga. Viska see koheselt prügikasti ja puhasta seejärel käed. Kui sul ei ole salvrätikut, kasuta oma varrukat (küünarvarre osa), aga mitte paljast kätt.
  • Kanna maski! Suu ja nina katmine takistab pisikute ja viiruste edasi levimist. Kui aevastad vastu paljast kätt, siis võivad pisikud ja viirused sattuda sinu kaudu teistele inimestele ja esemetele, mida katsud.

Allikas: terviseamet.ee

Jaga seda postitust

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga