Probiootikumid antibiootikumikuuri ajal: kuidas ja millal neid võtta?

Mida probiootikumid tegelikult on ja miks soolestiku tasakaal kõigub?

Probiootikumid on elusad mikroorganismid, mis piisavas koguses tarvitades võivad avaldada kasulikku mõju meie tervisele. Kõige sagedamini kohtab toodetes piimhappebaktereid ja bifidobaktereid, mõnes tootes ka teatud pärmseent. Need ei ole mõeldud sinu enda mikrofloorat välja vahetama, vaid pigem toetama keskkonda, kus kasulikud bakterid saavad paremini hakkama. Igal tüvel on oma omadused, mistõttu ei tähenda sõna “probiootikum” pakendil automaatselt, et iga toode sobib igaühele.

Soolestikus elab triljoneid mikroobe ja nende koosseis ei ole kunagi päris püsiv. Toitumine, uneaeg, stress, reisimine, vanus ja ravimid kõik mõjutavad seda, kui rikkalik ja tasakaalus see kooslus parasjagu on. Kui kiudainerikast toitu on menüüs vähe ja töödeldud toitu palju, jääb headel bakteritel vähem toitu, millest kasvada. Seetõttu on probiootikumid pigem toetav lisa, mitte asendus mitmekesisele toidulauale.

Tasakaalu kõikumine ei tähenda alati haigust. Mõnikord märkab inimene lihtsalt kõhu pehmemat tööd, puhitust või ebaregulaarset väljaheidet pärast reisi või stressirohket perioodi. Kui sellised tunnused kestavad kaua, süvenevad või kaasnevad verejooksu, palaviku või kaaluvähenemisega, ei ole õige lahendus toidulisand, vaid arsti vastuvõtt. Probiootikumid sobivad eelkõige tavaelu tugevdamiseks, mitte diagnoosi asendamiseks.

Miks antibiootikumikuur soolestikku mõjutab?

Antibiootikum tapab või peatab bakterite kasvu, kuid ta ei oska vahet teha haigustekitajal ja soolestiku asukal. Seetõttu võib ravikuuri ajal ka kasulike mikroobide hulk ajutiselt väheneda. Üks sagedasemaid tagajärgi on lahtine väljaheide või kõhuvalu, mis tavaliselt möödub pärast ravi lõppu, kuid võib kaasa tuua ebamugavust igapäevaelus. Suurem osa teadusuuringuid on vaadelnud just seda seost, kuigi tulemused sõltuvad konkreetsest tüvest ja annusest.

Seetõttu soovitatakse paljudes allikates võtta probiootikumi koos antibiootikumiga või vahetult pärast kuuri, mõnikord veel nädal-paar pärast viimast tabletti. Täpsed ajad ja annused sõltuvad tootest, nii et järgi alati pakendi juhist ning küsi vajadusel nõu oma arstilt. Ravimi võtmise kava ei tohi probiootikumi pärast muuta ega kuuri omavoliliselt lühendada, sest see võib ravi tulemuse ohtu seada.

Üks praktiline nõks on hoida antibiootikumi ja probiootikumi vahel mõne tunni pikkune vahe, tavaliselt kaks kuni kolm tundi. Nii väheneb tõenäosus, et ravim mõjutab toidulisandi baktereid enne, kui need soolestikku jõuavad. Kui võtad antibiootikumi hommikul ja õhtul, sobib probiootikumi jaoks näiteks lõuna ajal või varakult pärastlõunal. Samuti aitab regulaarne kellaaeg, mis hoiab kuuri paremini meeles.

Millal ja kuidas probiootikume võtta?

Kõige olulisem on lugeda tootepakendit, sest eri tooted on mõeldud erinevaks kasutuseks. Mõned elusad bakterid tuleb võtta söögi ajal, teised tühja kõhuga, kolmandad sobivad igal ajal. Üldiselt aitab väike söögikord kaitsta baktereid maohappe eest, aga liiga kuum või väga hapu toit ja jook võivad nende elujõudu vähendada. Seetõttu ei ole mõistlik probiootikumi alla kasta kuuma tee või kohviga, vaid parem kasutada toatemperatuuril vett.

Probiootikumi mõju ei ole kohene ja sageli nähakse tulemust alles pärast mitut nädalat regulaarset tarvitamist. Tavaliselt on kuuri pikkus paar nädalat kuni kuu, kuid pikemaks kasutamiseks tasub konsulteerida spetsialistiga. Kui unustad ühe päeva, ei ole vaja järgmisel päeval kahekordset annust võtta, vaid jätka tavapärase kavaga. Pea meeles ka säilitamisjuhiseid: osa tooteid vajab külmkappi, teised sobivad toatemperatuurile ning pärast avamist võib säilivusaeg lüheneda.

Uue toidulisandi alustamisel võib esimestel päevadel tekkida kerge kõhugaaside suurenemine või ebamugavustunne. Enamasti möödub see kiiresti, kuid kui sümptomid püsivad või süvenevad, tasub tarvitamine lõpetada ja pöörduda arsti poole. Eriti ettevaatlik tuleks olla, kui immuunsüsteem on nõrgenenud, oled raske haiguse läbi põdenud või kasutad tugevatoimelisi ravimeid. Sellistel juhtudel otsustab sobivuse alati raviarst.

Millistes olukordades veel probiootikumidele mõelda?

Antibiootikumikuur on vaid üks näide. Paljud kasutavad probiootikume ka enne ja pärast reisi, kui toit, vesi ja päevarütm erinevad harjumuspärasest. Soojades maades või uues toitumiskeskkonnas võib seedimine ajutiselt muutuda ning mõni inimene tunneb end uute mikroobidega kohanedes ebakindlamalt. Probiootikumi võib sel juhul alustada nädal-paar enne väljasõitu, kuid see ei asenda hügieeni ega ettevaatlikku joogivee valikut.

Sügis ja talv on teine periood, mil huvi probiootikumide vastu kasvab. Soolestikus asub märkimisväärne osa immuunsüsteemi rakkudest, mistõttu seostatakse tasakaalus mikrofloorat ka organismi vastupanuvõimega. See ei tähenda, et toidulisand hoiaks ära külmetuse, kuid osa uuringuid viitab, et teatud tüved võivad toetada tavapärast kaitsevõimet. Lastele ja eakatele tasub toodet valida eriti hoolikalt ning küsida enne alustamist nõu perearstilt või apteekrilt.

Lisaks on olukordi, kus inimene on kogenud stressi, ebaregulaarset toitumist või pikka istuvat perioodi. Ka siis võib soolestik reageerida muutuste ja harjumuste kaudu. Siin aitavad probiootikumid kõige paremini siis, kui samal ajal paraneb elustiil: rohkem liikumist, regulaarsemad söögiajad ja kiudainerikkam menüü. Üksi ei suuda ükski toidulisand kõike korvata, kuid hea lisa võib see olla.

Kuidas valida sobivat probiootikumi?

Esimene vaatamist väärt asi on tüve nimi, mitte ainult liigi nimi. Pakendil peaks olema kirjas näiteks perekond, liik ja tüve tähis, sest just tüvi määrab, mida on uuritud. Teine küsimus on bakterite arv ja see, kui kaua need toote säilivusajal elusana püsivad. Kolmas on vorm: kapslid, pulber, närimistabletid ja vedelikud sobivad erinevatele inimestele, kes eelistavad kas mugavust, maitset või kiiret kasutust. Kõige parem toode on see, mida suudad regulaarselt tarvitada.

Vedelas vormis toode meeldib neile, kellel on raske kapsleid neelata, ja annust on lihtne mõõta. Kapslid on jälle mugavad reisil ja tööpäeval kaasas kanda, pasta või pulber sobib neile, kes segavad toidulisandi meelsasti joogi või toidu sisse. Nagu iga toidulisandi puhul, tuleb kasutusjuhist ja annust jälgida pakendil kirjutatu järgi ning vaadata üle koostisosad, eriti kui oled mõne aine suhtes tundlik. Erinevas vormis probiootikume meie valikust näed postituse alguses.

Kui soovid valikut laiemalt vaadata, leiad meie kataloogist ka Dr. Ohhira probiootikumid ja teised sarnased tooted. Samas kategoorias on kõrvuti ka teised vitamiinid ja toidulisandid, millest paljud sobivad igapäevaseks täienduseks. Enne tellimist tasub tutvuda koostisosade, allergeenide ja kasutusjuhendiga ning kaaluda, kas toode sobib sinu toitumisharjumuste ja tervisliku seisundiga.

Mida süüa ja millele tähelepanu pöörata kuuri ajal?

Hapendatud toidud nagu keefir, jogurt, hapukapsas ja hapukurk sisaldavad elusaid mikroobe ning sobivad hästi toidulaua osaks. Nendes on siiski bakterite hulk ja koosseis kõikuv, seega ei saa neid võrrelda täpselt doseeritud toidulisandiga. Soolestiku baktereid toidavad ka kiudainerikkad köögiviljad, puuviljad, kaer, oad ja täisteratooted. Mitmekesisem menüü tähendab üldjuhul ka mitmekesisemat mikrofloorat.

Joo piisavalt vett, liigu regulaarselt ja maga piisavalt, sest need harjumused toetavad seedimist sama palju kui toidulisand. Antibiootikumikuuri ajal on mõistlik vältida alkoholi ja liiga rasket, praetud toitu, mis võib kõhtu täiendavalt koormata. Kui tunned, et mõni toit ajab kõhu korrast, pea lühidalt päevikut, et mustrit hiljem paremini näha. Väikesed kohandused annavad tihti rohkem kui kiire lahendus.

Pöördu kindlasti arsti poole, kui kõhulahtisus kestab üle mitme päeva, väljaheites on verd, esineb palavik või tugev kõhuvalu või kui laps või eakas inimene kaotab palju vedelikku. Need ei ole olukorrad, kus probiootikum oleks õige esimene samm. Kui oled rase, imetad või põed kroonilist haigust, arutage toidulisandi võtmist eelnevalt oma arstiga.

Korduma kippuvad küsimused