Koroonaviirus – mida pead teadma ja kuidas end kaitsta?

Koroonaviirus COVID-19 on muutunud väga ohtlikuks haiguseks üle maailma just seetõttu, et ta on väga nakkusohtlik, peidab ennast kehas kuni 14 päeva, on viiruse kohta väga raskete sümptomitega ja sellele ei ole vaktsiini. Mida siis peaks teadma ning kuidas ennast ja teisi kõige paremini kaitsta? Alustuseks ütleme ära, et jälgige kindlasti uuendusi ja informatsiooni WHO leheküljel, mis annab kõige täpsemaid instruktsioone. WHO ehk Maailma Tervise Organisatsioon on öelnud, et uus koroonaviirus COVID-19 on muutumas pandeemiaks, kuna karantiinid pole toiminud ning kõige hiljutisemad suuremad viiruse puhangud on toimunud Itaalias, Prantsusmaal, Lõuna-Koreas, Jaapanis, Iraanis ning levib kiiresti edasi. Tänapäeva transpordisüsteemid on ideaalsed, et koroonaviirus COVID-19 suudaks kiiresti edasi levida.

Mida peab tavainimene teadma?

Kui teie tervis on korras ning te olete noor siis suure tõenäosusega ei ole antud juhul teie jaoks tegemist mitte millegi muuga, kui hooajalise gripi raskema põdemisega (siiski väga ebameeldiv ning riskantne). Vanemad inimesed on suuremas ohus, kuna nende immuunsüsteem on nõrgem. Ka nooremad inimesed kellel pole tervis 100% korras võivad jääda väga raskelt haigeks, just seetõttu tuleks käia arsti juures ja kontrollida üle kehas sisalduvad vitamiinid, mineraalid ja nende tasemed. Juhul, kui teile peaks millestki puudus olema saab arst teile soovitada korrektsed vitamiinid või toidulisandid. Eesti inimeste puhul on kõige tavapärasemalt puudu D vitamiin, C vitamiin, Magneesium ja Raud. Epideemiline koroonaviirus on tõsine oht inimestele kelle tervis pole kõige paremas korras – sööge korralikult mitmekesist toitu, turgutage tervist juba esivanemate poolt kiidetud küüslauguga, jooge teed ingveriga ning käige kuumas saunas.

Koroonaviirus ning kuidas ennast ja teisi kaitsta

Kõige parem viis ennast kaitsta on juba profülaktiliselt oma tervist turgutada. Kõige efektiivsemad meetodid enda ja lähedaste kaitsmiseks on täpselt samad nagu tavapärase gripi või muu nakkava viiruse puhul, kuid peate neid asju rohkem endale teadvustama ning järgima rangemalt. Siin on mõned soovitused Maailma Tervise Organisatsioonilt:

• Peske tihti oma käsi – peske või puhastage oma käsi süstemaatiliselt ning regulaarselt, kas seebi ja veega või alkoholil põhineva desinfitseerijaga. Miks? See aitab tappa koroonaviirus COVID-19.
• Hoidke haigest inimesest eemale – kui teie läheduses on keegi haige siis hoidke vähemalt 1 meeter eemale. Miks? Koroonaviirus levib kõige efektiivsemalt läbi piiskade, mis tekivad köhatamisel ja aevastamisel. Kui te olete liiga lähedal võite need endale sisse hingata.

• Ärge katsuge oma nägu – keskmine inimene katsub oma nägu kuni 3000 korda päevas! Katsudes erinevaid pindu võivad teie käed kokku puutuda viiruste ja bakteritega. Kui seejäral katsuda oma silmi, nina või suud võib viirus teie kehasse siseneda ning te haigestute.
• Järgige head hingamisteede hügieeni – See tähendab, et katke oma suu ning nina painutatud käe vahele või katke oma nägu salvrätiga, kui köhatate või aevastate. Salvrätik visake kohe minema!
• Olles haige kandke maski – on müüt, et näomask kaitseb teid 100%, kui te ei ole haige, kuid koroonaviirus COVID-19 põdedes kandke kindlasti maski! Selle kandmine aitab vähendada võimalust, et te kedagi teist nakatate, sest köhides ning aevastades ei lenda piisad laiali vaid mask püüab nad kinni.
• Tervena kandke maski viiruse piirkondades – kui koroonaviirus on teie piirkonnas levima hakanud siis olles terve soovitatakse ikka kanda maski, kuid see ei kaitse teid 100%. Miks? Mask katab teie nina ning suu, kuid kui haige inimene teie läheduses köhatab või aevastab puutute te ikkagi kokku nakkuslikke piiskadega, kuna te ei ole üleni kaetud. Eriti ohtlik, kui katsute oma nägu!

Lugege maskide kohta lähemalt altpoolt.

Kui teil on palavik, köha ning raskusi hingamisega konsulteerige kohe arstiga! Kui tunnete ennast haigena siis olge kodus. Oma arstiga konsulteerides saate te ka kõige uuemat informatsiooni, kas koroonaviirus on teie piirkonda levinud või mitte ning kui suur on oht, et te olete sellesse nakatunud – see kehtib olenemata sellest, kus te maailmas olete. Jäädes haigena koju ei nakata te ka teisi inimesi ning vähendate viiruse levikut.

Kui te elate välismaal ning koroonaviirus COVID-19 on jõudnud teie piirkonda siis peaksite järgima ka toidu valmistamisel ettevaatust. Kasutage erinevaid lõikelaudu ning nuge toore ning küpsetatud liha jaoks. Peske oma käed korralikult enne, kui hakkate tegelema küpsetatud lihaga, et eemaldada toorelt lihalt saadud võimalikud bakterid. Kui liha on korralikult läbi küpsetatud ning järgitud soovituslikke abinõusid võib seda rahulikult süüa.

Millised näomaskid ja respiraatorid olemas on?

On väga oluline teada millised näomaskid ning respiraatorid on olemas, mida märgistused tähendavad ning kas koroonaviirus COVID-19 on peatatav nendega. On olemas kahte põhitüüpi respiraatoreid – 1) Õhku puhastavad respiraatorid, mis kasutavad filtreid, kassette või kanistreid, et eemaldada baktereid õhust, mida te hingate. 2) Atmosfääri loovad respiraatorid, mis saavad õhu ning hapniku näiteks balloonist. Haiglates kasutatavad tavapärased näomaskid on mõeldud selleks, et kaitsta patsienti – ei ole hea, kui arst köhatab patsiendi peale keset operatsiooni. Respiraatorid kaitsevad ka kasutajat puhastades õhku, kuid sobivad ideaalselt ka haigetele.

Respiraatoritel on erinevad tõhusus astmed, mis näitavad, kui palju nad baktereid välja filtreerivad – N95, N98, N100. Kõige tihedamini kasutatav respiraator on N95, mis väidetavalt eemaldab 95% bakteritest õhus, N98 ja N100 vastavalt siis 98% ja 99.97%, kuid nad on kõvasti kallimad. Ta katab nina ja suu ning on tihedalt kontaktis teie näoga, puhastab õhu, mida te hingate tänu sellele, et terve mask töötab nagu filter.

N tähe asemel võib respiraatori märgistusel ka olla R või P. “R” tähendab, et respiraator on mingil määral on vastupidav õlide suhtes – mõndades töötingimustes on see nõutud. “P” tähendab, et on väga vastupidav õlide suhtes. Maski või respiraatorit peaks kasutama, kui te olete terve ning hoolitsete inimese eest kellel on koroonaviirus COVID-19 kahtlus. Kui te olete ise haige ning köhite ja aevastate. Näomaskid ning respiraatorid on efektiivsed ainult juhul, kui te pesete või desinfitseerite oma käsi regulaarselt, sest nad ei kata teie tervet nägu. Te peate kindlasti ka teadma, kuidas maski kasutada ning kuidas sellest õigesti vabaneda, vaadake seda videot:

• Enne maski või respiraatori peale panemist desinfitseerige käed või peske seebi ja veega
• Katke suu ning nina maskiga ja tehke kindlaks, et teie näo ning maski vahel ei oleks avausi
• Ärge katsuge peal olevat maski – kui seda teete siis peske või desinfitseerige oma käed kohe
• Vahetage mask välja kohe, kui ta muutub niiskeks ning ärge kasutage uuesti ühekordseid maske
• Maski eemaldamine: ärge katsuge maski esist osta, eemaldage see võttes kinni kuklas olevatest kinnitustest, visake kohe ära ning peske või desinfitseerige oma käed

Koroonaviirus COVID-19 ning müüdid

K: Kas kätekuivatid tapavad koroonaviiruse?
V: Ei, kätekuivatid ei oma mingit efektiivsust koroonaviiruse vastu. Käsi peaksite kuivatama kindlasti paberiga.

K: Kas ultraviolett valgus ning lambid tapavad viiruse?
V: UV lampe ei tohiks kasutada käte või muude piirkondade steriliseerimiseks, sest UV radiatsioon võib tekitada nahaärritust.

K: Kas koroonaviirus on tuvastatav temperatuuri skänneriga?
V: Temperatuuri skännerid (näiteks lennujaamas) aitavad tuvastada inimesi kellel on palavik (tavapärasest kõrgem keha temperatuur) uue koroonaviiruse tõttu, kuid haigus võib ennast peita kuni 14 päeva ning kuni sümptomeid pole tekkinud, ei saa skännerid aidata.

K: Kas alkoholi või kloori piserdamine tervele kehale tapab uue koroonaviiruse?
V: Ei – piserdades alkoholi või kloori kehale ei tapa see viirust, mis on juba teie organismis sees. Taoliste ainete piserdamine võib olla kahjulik silmadele ning suule. Pidage siiski meeles, et alkohol ja kloor on väga sobivad ained erinevate pindade desinfitseerimiseks, kuid peab järgima õigeid soovitusi ning meetodeid.

K: Kas Hiinast saadetud pakid on turvalised?
V: Jah, on turvalised. Inimesed, kes puutuvad kokku Hiinast saadetud pakkidega ei pea muretsema viiruse pärast. Maailma Tervise Organisatsiooni analüüsid ütlevad, et uus koroonaviirus ei püsi pikalt elus elututel objektidel nagu kirjas või pakid.

K: Kas koduloomad võivad koroonaviirust levitada?
V: Hetkel ei ole tõendeid selle kohta, et koduloomad nagu koerad või kassid võiksid nakatuda uude viirusesse. Kuigi, on alati hea oma käed pesta pärast kontakti koduloomadega. See kaitseb teid ka tavapärasemate bakterite vastu nagu Salmonella, mida koduloomad võivad levitada.

K: Kas kopsupõletiku vaktsiinid aitavad koroonaviiruse vastu?
V: Ei. Kopsupõletikuvastased vaktsiinid nagu gripivaktsiin ei taga kaitset uue viiruse eest. Antud haigus on nii uus ning teistsugune, et vajab spetsiifilist vaktsiini. Teadlased teevad hetkel uuringuid selleks, et leida vaktsiin ning Maailma Tervise Organisatsioon toetab nende pingutusi. Kuigi tavapärased vaktsiinid ei ole efektiivsed selle haiguse vastu peaksite neid siiski tegema, et kaitsta end teiste haiguste eest.

K: Kas regulaarne nina puhastamine soolalahusega aitab ennetada?
V: Ei. Pole olemas tõendeid selle kohta, et see aitaks. On olnud mõningaid tõendeid, et soolalahusega nina puhastamine aitab kiiremini taastuda tavapärasest külmetusest, kuid antud haiguse puhul pole selle kohta tõendeid.

K: Kas koroonaviirus on võimalik ennetada küüslaugu söömisega?
V: Küüslauk on väga terislik toit millel on mõned antimikroobsed omadused ning seda tasub igaljuhul süüa, kuid seni pole leidnud kinnitust otsene seos koroonaviiruse ennetamise ning küüslaugu vahel.

K: Kas seesamiõli kasutamine kehal blokeerib viiruse sisenemise organismi?
V: Ei. Seesamiõli ei tapa uut koroonaviirust. Mõned keemilised desinfitseerimis vahendid suudavad COVID-19 tappa elututel pindadel – nende hulka kuuluvad pleegitajad ning klooril põhinevad desinfitseerivad vahendid, lahustid, 75% etanool, peräädikhape ning kloroform. Kasutades neid aineid oma kehal või pannes nina alla pole sellel mingit mõju viirusele. See on pigem ohtlik!

K: Kelle jaoks on uus koroonaviirus ohtlik?
V: Igas vanuses inimesed võivad jääda haigeks. Vanemad inimesed ning inimesed kellel on eelnev halb tervislik seisund (astma, diabeet, südamehaigused jne) jäävad suure tõenäosusega raskemalt haigeks. Maailma Tervise Organisatsioon soovitab kõikidel inimestele võtta ette sammud, et kaitsta – näiteks järgides head käte hügieeni.

K: Kas antibiootikumid aitavad ennetada ning ravida uut koroonaviirust?
V: Ei, antibiootikumid ei tööta viiruste vastu, ainult bakterite vastu. Uus koroonaviirus on viirus ning antibiootikume ei tohiks kindlasti kasutada ei ennetamisel ega ravimisel. Kui teid viiakse haiglasse selle viirusega võidakse teile anda antibiootikume, et võidelda teiste bakteritega, mis tekivad tänu nõrgenenud immuunsüsteemile.

K: Kas on olemas ravimeid COVID-19 ennetamiseks või ravimiseks?
V: Antud ajal ei ole olemas soovituslikku ravi ega ravimeid, et ennetada või ravida uut viirust. Kui te olete nakatunud järgige tavapäraseid ravimeetoteid sümptomite leevandamiseks. Kui teil on raskusi hingamisega peaksite kindlasti pöörduma arsti juurde ning teile määratakse individuaalne ravi.

Koroonaviiruse levik 24. veebruari 2020 seisuga:

Allikas: who.int